Koostöös peitub jõud ja vägi!

Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus esitas 2018. aasta kevadel programmi LEADER Tartumaa Arendusseltsi meetmesse 3.1.TASi piirkonda jäävate võrgustike loomine ja arendamine projekti “Tartumaa noorsootöö koostöövõrgustiku arendamine ja võimestamine” ning sai positiivse rahastusotsuse. Projekti kogumaksumus on 50 202 eurot ja seda kaasrahastab projekti partner Tartumaa Omavalitsuste Liit.Projekti on kaasatud kõikide Tartumaa omavalitsuste noorsootöö valdkonna spetsialistid ja noortekeskuste noorsootöötajad. Projekt kestab kolm ja pool aastat ning selle raames toimuvad koolitusprogrammid, mille väljundiks on noortevaldkonna töötajate juhtimisalase kompetentsi arendamine ja IKT pädevuste tõstmine. 
Õppereisidel, koostööseminaridel ja teabepäevadel tutvustatakse noorsootöö positiivseid näiteid kohalikes omavalitsustes ning käivitatakse tervist edendavate noortekeskuste pilootprogramm Tartumaa LEADER-programmi piirkonnas.Välisreisil Soome Vabariiki tutvutakse naaberriigi noorsootöö piirkondliku korralduse ja uute meetoditega. Lisaks regulaarsele võrgustikutööle ja kontaktkohtumistele valmib Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse noorsootöö koduleht, mis koondab valdkonna olulise info. Oluline on, et ühes väärtusruumis tegutsevad spetsialistid saavad info ühest algallikast ning koostöös kasutatakse mõistlikult väheseid ressursse, mille tulemusena püsib noorsootöö fookuses.Tunnustuskonkursi loomise mõtteks on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning Tartumaa Arendusseltsi piirkonna noortevaldkonda edendanud inimesi ja organisatsioone. Tartumaa noorsootöö traditsioone jätkates on oluline hoida koos ja arendada palju aastaid väga hästi toiminud maakondlikku noorsootöö võrgustikku ning tunda koostööst tuge ja õlg-õla tunnet. 
Esimene infoseminar ja ideede kogumine toimus käesoleva aasta septembrikuus Laeva Kultuurimajas, kus osales 28 noortekeskuste ja omavalitsuste töötajat, kes vastutavad noorsootöö ja selle koordineerimise eest. Tartumaa noorsootöötaja on loov, nooruslik ja koostööaldis.

Avatud noorsootöö Tartumaal

Tartu maakonnas on kokku 36 avatud noorsootööga tegelevat asutust (joonis: noortekeskused Tartumaal 1 august 2019. a seisuga). Noorsootöö teenustest pakutakse avatud noorsootöö teenust, huvitegevusi, laagreid, noorteüritusi, projektides osalemist, samuti osaliselt ka õpilasmaleva võimalusi. Noortekeskuste tegevustes on olulisel kohal noorte omaalgatuse toetamine ja noorte kaasamine kogukonda.

Avatud noorsootöö teenus on tagatud kõigis Tartumaa omavalitsustes. Teenust pakuvad munitsipaalnoortekeskused, mittetulundusühingud, rahvamajad jt organisatsioonid.

Riiklik noorsootöö koordineerimine maakondlikul tasandil puudub. Tartumaal on võtnud maakondliku noortekeskuste võrgustiku koordineerimise enda ülesandeks MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus, mis loodi 2015.aasta jaanuaris. Ühing teeb valdkonna arendamiseks tihedat koostööd Tartumaa Omavalitsuste Liiduga ja maakonna omavalitsustega.

Täpsem info: https://tnuhendus.ee/noortekeskused/

Maakonna noortekeskuste noorsootöötajad on välja toonud järgmised valdkonna tugevused ja parandamist vajavad kitsaskohad:

Tugevused:

• maakondliku noorsootöötajate ühenduse olemasolu TNÜ
• kolme aasta tegevuskava – rahastus olemas (PRIA projekt “Tartumaa noorsootöö võrgustiku arendamine ja võimestamine”)
• koostöövõrgustik
• erialaste täienduskoolituste olemasolu
• tervist edendavate noortekeskuste programmi loomine ja arendamine (piloteerimine)
• valmidus olla olemas noorte jaoks
• toetavad omavalitsused

Kitsaskohad: 

• motivatsiooni puudumine
• rööprähklemine – noortevaldkonna töötajatel on liiga palju rolle
• kiire läbipõlemine
• suured ootused
• üksi töötamine
• ennetustöö ei ole tõenduspõhine ja süsteemne
• alaealiste õigusrikkujatega tehtav töö ei ole süsteemne
• personali koosseis ei võimalda noorsootöötajal piisavalt koolitustel ning võrgustiku koosolekutel käia kuna pole asendajat
•   noorsootöötajate töötasu ei ole mitmetes omavalitsustes konkurentisvõimeline 

• avatud noorsootöö kvaliteet ei ole haldusreformi järgselt paikkondades ühtlane

•   ruumide seisukord
•   ebarealistlikud suured ootused  (noorsootööle, noortele ja noortel)
•   puudub maakondlik ja vähene riiklik koordineerimine

Tartumaa avatud noortekeskuste noorsootöötajate toetamiseks ja valdkonna probleemidele lahenduste leidmiseks  esitas MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus 2019.aastal Leader-PRIA projekti „Tartumaa noorsootöö võrgustiku arendamine ja võimestamine“ , mille oluliseks osaks on pilootprojektina Tervist Edendavate Noortekeskuste võrgustiku loomine Tartumaal. 

Võrgustiku loomisele pandi alus 2019.aasta kevadel Käsmus toimunud Tervistedendavate Noortekeskuste (TENK) suvekoolis, kuhu kogunesid Tartumaa noortevaldkonna töötajad, kes on huvitatud TENK koostöövõrgustiku loomisele kaasa aitamisest.

Noortekeskustel ja noortevaldkonna töötajatel on oluline roll noorte tervisekäitumise kujundajana. Mõistame tervislikke eluviise laiemalt kui pelgalt tervislik toitumine ja liikumine. Noorsootöötajatel on valmisolek noorte jaoks olemas olla ning toetada positiivse maailmapildi kasvatamist.

Probleemid tervise ja heaoluga, millega Tartumaa noorsootöö valdkonna töötajad kokku puutuvad:

•       energiajookide tarbimine (Peipsiääre, piirkondlik; 13-15)
•       üleaktiivsus (hüperaktiivsus) 7-9.a.
•       nutisõltuvus
• koolikiusamine, interneti kiusamine, ignoreerimine, sotsiaalne tõrjutus, ähvardamine
•       vähene liikumine
•       ebatervislik toitumine (rämpstoit)
•       ülekaalulisus
•       sõltuvusainete tarbimine (tubakas, alkohol, kanep)
•       vaimse tervise häired (ärevushäired, enesevigastamised)
•       vanemate vähene huvi
•       koolist puudumine
•       kapseldumine, ei soovita suhelda
•       tähelepanu puudumine
•       huvi ja motivatsiooni puudumine
•       negatiivsete mõjudega kambad
•       majanduslikud probleemid
•       kuritegevus
•       ülehoolitsemine ja reageerimine
•       toitumishäired – nendele reageerimine, edasi suunamine
•       klammerdumine – kiindumine noorsootöötajasse, asendusema
•       erivajadusega lapsed (HEV)
•       süüdimatus, karistamatus
•       võrgustikust välja kukkunud lapsed

• tervist mittetoetav keskkond

TENKi eesmärk on tervist toetava elu- ja mõtteviisi arendamine, süsteemse ennetustöö planeerimine ja kogukonna ning sidusvaldkondade kaasamine sellesse. Samuti noortevaldkonna töötajate tervisealaste teadmiste ja oskuste järjepidev täiendamine, enesekindluse arendamine ohuolukordades toimetulekuks. 

Võrgustik koosneb vabatahtlikkuse alusel ühinenud noortekeskustest, kes lähtuvad oma töös tervist edendavate noortekeskuste võrgustiku põhimõtetest, on nõus ellu viima TENKi eesmärke ja missiooni: tervist edendav noortekeskus on kogukonda kaasav, sotsiaalset toimetulekut toetav noorte ja töötajate heaolu arendaja.

Tervisedendust noortekeskustes iseloomustavad järgmised märksõnad: 

Järgnevatel aastatel peetakse oluliseks hoida järgmist FOOKUST

– Toetada laste ja noorte sotsiaalset toimetulekut

– Toetada laste ja noorte vaimset tervis

– Soosida laste ja noorte tervist toetavat käitumist